Kaugküte ja selle eelised

Eesti paikneb kliimavöötmes, kus vähemalt 7 kuud aastas tuleb hooneid kütta. Vőimalik on kasutada väga mitmesuguseid kütteviise, millest levinumad on:

Vesikütte korral vőib soojusallikas (tavaliselt katel) paikneda kas köetavas hoones vői sellest eemal. Paljukorterilised elamud kasutavad enamasti kaugkütet, mille korral üks vői mitu eraldiasuvat katlamaja kütavad ühise soojusvőrgu kaudu suuremat piirkonda vői kogu linna.

Termin kaugküte tuli kasutusele ühekskümnendatel aastatel, kuigi sellele terminile vastav küttesüsteem oli eksisteerinud juba pikka aega. Tänapäeval, kus seadmed on tehniliselt arenenumad ja kütteseadmete, tsirkulatsioonipumpade jms. müra ning töökindlus on viidud ohutustehniliste nőuete raamidesse, on teatud tingimustel lubatud ka katla paigutamine köetavasse paljukorterilisse elamusse ning kasutusele on tulnud ka termin lokaalküte.

Milllised on kaugkütte eelised?

Kaugkütte puhul toimub kütte reguleerimine reeglina radiaatoritesse antava vee temperatuuri reguleerimise teel. Mida külmem väljas on, seda kőrgem peaks olema maja küttesüsteemi antava vee temperatuur. Küttesüsteemi mineva vee temperatuurid määratakse hoone projekteerija poolt ning need peavad tagama ruumide püsiva temperatuuri igasuguse ilmastiku korral.

(Kasutatud on Majandusministeeriumi tellimusel valminud trükiste materjale autoritelt Kaido Hääl, Toomas Laur, Lennart Sasi ja Villu Vares, Tallinn, juuni 2000.a.)

Kaugküte Tartu linnas

Juba eelmise sajandi 70-ndatel aastate energiakriisi ajal jőuti selgusele, et meie elu järgneval perioodil omandavad erilise tähtsuse energia- ja keskkonnasäästlikkus. Rida sellealaseid direktiivseid dokumente vőeti vastu juba Euroopa Liidu loomise käigus ja kohustati kőiki liikmesriike välja töötama oma maal seadusandlikke akte selle tegevuse suunamiseks.

Tartu linnas 1999. aastal kinnitatud ja 2012.aastani kehtiva üldplaneeringuga on määratletud ka Tartu linna kaugküttepiirkonnad. Kaugküte, nagu mujalgi, on ka Tartus eelistatud eelkőige keskkonna säästmise eesmärgil.

Kaugkütte eelistamiseks on hetkel Tartu linnas väljaehitatud kaugküttesüsteemi puhul kaks olulist pőhjust:

Kuna Planeerimis- ja ehitusseaduse alusel on kohalikul omavalitsusel őigus keskkonna säästmiseks piiranguid kehtestada ja kuna majades paiknevad katlad (lokaalküte) saastavad őhku märgatavalt, sest kogu saaste sadestub samas piikonnas, on Tartu linn olnud seni nimetatud üldplaneeringust lähtudes kindel kaugkütte toetaja.

Tulevikutendentsidest

Kyoto protokolli alusel on vastu vőetud EL-i direktiiv lähitulevikus soojus- ja elektrienergia koostootmise (CHP) ennaktempos juurutamiseks ja arendamiseks. See tähendab kaugküttele uut väljakutset, sest koostootmine ilma kaugkütteta pole vőimalik.

Enesestmőistetavalt on koostootmise juurutamisest huvitatud ka AS Fortum Tartu. Koostootmine vähendab kütuste kulutamist kuni 20% ja vőimaldab seega oluliselt säästa keskkonda. Koostootmine biokütuste baasil aitab vältida ka tarbijale järjekordset hinnatőusu ähvardavat väikekatlamajadele 2003. aastast rakendatavat saastemaksu koormist.