Margo Külaots: kaugküttevõrgu laienemine jätab inimestele ahikütte alles

Mul on hea meel, et kunstiajaloolane Enriko Talvistu kostis äsja mõnegi hea sõna kaugkütte kohta, soovitades seda teistelegi. Samas on viimasel ajal ilmunud ka lugusid, mille autorid pelgavad ahikütte keelustamist Tartu ajaloolistes puitasumites. Põhjust selleks võib anda linna otsus määrata Supilinn ja Karlova värskes üldplaneeringus kaugküttepiirkonnaks, samuti äsja vastu võetud õhukvaliteedi parandamise kava bensopüreeni osas, ent muretsemiseks pole siiski vähimatki põhjust – ahikütte keelamist ei kavanda Tartu linn ega ka Fortum. Küll aga peame muutma kaugküttega liitumise koostöös linnavalitsusega inimestele lihtsamaks ning selgemini arusaadavaks.

Ettevõtjana olen ratsionaalne ja annan endale aru, et mistahes keelamine tekitab inimestes trotsi ning pahameelt, see oleks lihtsalt rumal ja lühinägelik. Pealegi pole mõtet sundida kedagi tegema midagi vägisi, kui ta teeb seda palju parema meelega vabatahtlikult. Samas on linnal lausa kohustus parandada Tartu õhukvaliteeti, mis on iseäranis halb just Karlovas, Tammelinnas ja Supilinnas ning seda just ahikütte ohtra kasutamise tõttu.

Tsiteerin õhukvaliteedi parandamise kava – vähkitekitav bensopüreen tekib orgaanilise aine mittetäielikul põlemisel ja selle sisaldus on meie linna välisõhus üle piirnormi. Seos ahiküttega on otsene, õhu bensopüreenisisalduse keskmine sihtväärtus on olnud normist kõrgem just sügiseti, talviti ja varakevadeti, langedes kokku kütteperioodiga. 2015. aastal mõõdetud maksimumkontsentratsioon oli aga võrreldes teiste aastatega ebatavaliselt madal just seetõttu, et talvel ja varakevadel oli ebatavaliselt soe ning seetõttu köeti ka vähem ahje. Igal juhul on sihtväärtus olnud Karlovas, kus asub ka mõõtejaam, aasta keskmisena ületatud kõigi viimase viie aasta jooksul. Halvimatel päevadel ületas bensopüreeni maksimumkontsentratsioon Karlovas normi kümnekordselt ja Tammelinnas lausa 12-kordselt. Ahju kütmine on romantiline, aga kas ka terviseriski hinnaga?

Kohtküte saastab soojatootjatest 17 korda rohkem

Õhus oleks bensopüreeni vähem, kui inimesed kütaks ahjusid kuiva haluga, aga küttepuude kerkivad hinnad tekitavad veelgi tugevama surve osta odavamat, märga halgu. Muidugi võib loota, et inimesel on kahe aasta küttevaru ja puu saab kuivada, aga enamasti pole puitasumite väikestes kuurides selleks ruumi. Muide, seesama õhukvaliteedi uuring vaatles ka kolme Tartu katlamaja ja koostootmisjaama väljutatava bensopüreeni heidet ja sai tulemuseks, et need kolm saastavad Tartut kohtküttest 17 korda vähem. 82 protsenti Euroopa Liidu bensopüreeniheitest tuleb elamute kütmisest ja vaid 2,6 protsenti autoliiklusest ning 0,6 protsenti soojuselektrijaamadest, mille hulka kuulub ka Fortumi koostootmisjaam.

Kaugküttele ülemineku huviliste hulk kasvab igasuguse välise sunnita igal aastal, kui veel 2013. aastal oli 44 uut liitujat ehk ühistut või eramaja, siis mullu juba 106 liitujat. Me võime ju rääkida eesmärgist saavutada Tartus puhtam välisõhk, aga inimesi ajendab siiski liituma eelkõige mugavus ja hind, mis on tulnud, selg ees, vastu hüppeliselt kerkinud küttepuuhindadele. Kuiva halu ostmine ja sellega kütmine maksab praegu juba rohkem kui kaugküte.

Inimesi huvitab mugavus ja tuleohutus

Mugavuses ja tuleohutuses on erinevused juba leebelt öeldes suured: 1. Kaugküttesüsteem ei vaja sisuliselt hooldamist erinevalt ahjudest. 2. Puudub vingu- ja tuleoht. Teil võivad ju olla korras küttekolded, aga see teadmine ei pruugi rahustada, kui ühel teie maja korteriomanikul ei ole. 3. Jääb ära igasügisene puude ostmise ja kuuri ning seejärel tuppa tassimise vaev. Kahju on eakatest inimestest, kes peavad puid vedama teisele või kolmandale korrusele. 4. Toas on ühtlane ja reguleeritav temperatuur. 5. Inimesed mitte ainult ei reisi rohkem, vaid nad ka elavad sageli erinevates riikides – talvel koju tagasi tulles ei pea mõtlema sellele, milline võiks olla toas temperatuur ja kas mõni toru on puruks külmunud – tuba on soe.

Ammu on möödas ka ajad, mil katlamaja korstnast tuli välja kogu see jääk, mis masuudi põletamisest üle jäi. Fortumi elektrijaam ja katlamajad kasutavad kütmiseks Eesti hakkepuitu ja turvast, eriti külmadel päevadel käivitatakse ka gaasil töötavad katlad. Me võtame suitsugaasidest välja sinna jäänud soojuse ja puhastame filtrite abil peenosakestest korstnast väljuva suitsu. Veelgi enam, me kasutame aina rohkem ära ka teiste Tartu tootmisettevõtete jääksoojust, mis varem lendas lihtsalt taevasse. Kõik see on võrreldamatult keskkonnasõbralikum kui ruumimeetrite kaupa hoovidesse halge vedavate veoautode kasutamine.

Paraku kinnitab ka Tartu õhukvaliteedi parandamise kava, et paljud linlased pelgavad endiselt kaugküttevõrguga liitumise ja radiaatorite tuppa vedamise maksumust. Kindlasti on see odavam näiteks maaküttevõrgu ehitusest, „toru majja tõmbamise“ puhul käib jutt keskmiselt paarist tuhandest eurost. Edasi tuleb soetada majja soojasõlm hinnaga circa 3000-4500 eurot ning seejärel rajada hoonesisene torustike ja radiaatorite süsteem. Selle maksumus sõltub juba maja suurusest, hoone muudest eripäradest ja töö tegija hinnapakkumisest. Kõik see tähendab asjaajamist ja ehk ka laenu võtmist, aga ma pole küll seni kohanud ühtki protsessi läbi teinud ühistujuhti, kes kahetseks.

Majaomanikud vajavad liitumiseks tuge

Õhukvaliteedi parandamise kava soovitab nõustamist omavalitsuse poolt ning toetusi majaomanikele hoonesisese küttesüsteemi rajamiseks, aga ka liitumistasuta või sümboolse liitumistasuga kaugkütteliitumise tagamist Fortumi poolt. Oleme siiski äriettevõte, me ei saa teha töid päris oma kulu ja kirjadega, aga tahame tulla liitumistasude osas senisest rohkem vastu piirkondades, mille lähistel juba on või siis kuhu ehitame torustiku.

Juba mais korraldab Tartu Regiooni Energiaagentuur Karlova elanikele infopäeva, kus tutvustatakse kaugküttega ühinemise võimalusi. Ka Tartu linn kavandab lähiajal kaugkütte infopäeva, mis on suunatud arendajatele, planeerijatele ja projekteerijatele. Praegu vaatab inimene tihti kaugküttevõrgu kaardile ning nähes, et tema majast trass mööda ei lähe, loobub ta ka mõttest Fortumi poole pöörduda. Ta ei pruugi teada, et kui rääkida läbi ka naabermajade elanikega ja nemadki soovivad liituda, oleme me tõenäoliselt valmis kaugküttetrassi kohale vedama. Kui huvilisi on piisavalt, saame korraldada ka liitumise tasuta. Tahame teha inimestele selliste päringute tegemise senisest lihtsamaks ja selleks on meie kodulehel vorm, kuhu inimene toksib maja numbri ja veel mõned andmed ning me saame talle peagi vastata, kas ja millal on kaugküttega liitumine võimalik.

Kui hoones on kavas teha remont, siis saab seda planeerida koos sisemise küttesüsteemi ehitusega. Samuti võiks soojatorustike ehitus haakuda tänavakatete remondiplaaniga – pole ju mõtet hakata lõhkuma värskelt paigaldatud asfalti. Nii linna, Fortumi, ühistute kui kinnisvaraarendajate tegevus võiks käia senisest ühtsemas taktis. Muidu juhtub nii nagu Supilinna Kapsa tänavale ehitatavate kortermajade kavandamisel – arendaja lähtus 1990. aastatest pärinevast detailplaneeringust, mis nägi ette gaasikütet. Nüüd siis tulebki sinna kaugküttest kulukam ja regulaarset hooldust nõudev gaasiküte. Tänavu suvel, kui need majad valmivad, liigub ka Fortum ise torustikuga mööda Oa tänavat Kapsa tänava suunas. Heade mõtete linnas võiks asjad teisiti käia, pole kahtlustki, et Tartu on tark linn.